Jõukuse jaotus Eestis: kus asub sinu palk?

Kui palju peab Eestis teenima, et kuuluda kõige paremini teenivate hulka, ja kui suur osa varast on kõige jõukamate käes? entity.ee pani kokku kolm allikat: Statistikaameti palga- ja sotsiaaluuringu andmed sissetulekute kohta, Eesti Panga leibkondade varade uuringu ning oma arvutuse äriregistri põhjal, kellele kuuluvad Eesti ettevõtted — eraisikutele, teistele ettevõtetele, riigile või välismaale. Sissetulek ja vara ei ole sama asi: palk näitab, kui palju keegi kuus teenib, vara seda, mis on aastatega kogunenud.

Palgad: kui palju teenib parim kümnendik

Statistikaameti andmetel oli brutokuupalga mediaan 2026. aasta teises kvartalis 1840 eurot ja keskmine palk 2243 eurot. Keskmine on mediaanist suurem, sest suured palgad tõstavad seda. Kõige paremini teeniva kümnendiku hulka kuulus see, kelle brutopalk oli vähemalt 4038 eurot kuus, ja parima viiendiku hulka vähemalt 3043 eurot. Kümnendik töötajatest teenis alla 875 euro. Ülemise ja alumise kümnendiku piir erineb seega ligi 4,6 korda. Aastaga tõusid need palgapiirid 5–7 protsenti, kõige vähem tipus.

Kus asub sinu palk?

Sisesta oma brutopalk ja vaata, mitu protsenti palgatöötajatest teenib sinust rohkem — kõigi töötajate või oma tegevusala seas. Sama kalkulaator on ka eraldi lehel: Palga TOP kalkulaator.

Leibkondade sissetulekud

Leibkondade sissetulekuid võrreldakse ekvivalentnetosissetulekuga, mis arvestab leibkonna suurust: esimene täiskasvanu loeb täies ulatuses, iga järgmine vähemalt 14-aastane liige poole ja noorem laps 0,3 inimesena. Statistikaameti viimaste andmete (2024) järgi oli selle mediaan 17 146 eurot aastas ehk umbes 1430 eurot kuus. Kõige suurema sissetulekuga viiendikku kuulus see, kelle ekvivalentnetosissetulek oli üle 27 360 euro aastas (umbes 2280 eurot kuus), suhtelise vaesuse piir oli 10 287 eurot aastas. Ülemise viiendiku keskmine sissetulek oli 5,1 korda suurem kui alumisel ja sissetulekute Gini kordaja oli 0,309. Kümne aasta tagusega võrreldes on ebavõrdsus vähenenud: 2014. aastal olid need näitajad 6,2 ja 0,348.

Sissetulekute koosseis sõltub palju sellest, kui suur on sissetulek. 2024. aastal oli leibkonnaliikme keskmine netosissetulek 1173 eurot kuus, kõige suurema sissetulekuga kümnendikus 2775 ja kõige väiksemaga 339 eurot. Ülemine kümnendik saab seega ligi neljandiku (24 protsenti) leibkondade kogu netosissetulekust, alumine alla 3 protsendi. Väiksema sissetulekuga gruppides on peamine sissetulek pension ja muud siirded, keskmistest alates palk. Ülemises kümnendikus annab palk 75 protsenti sissetulekust, kuid järsult kasvab ka ettevõtlus- ja muu tulu, mille hulka kuuluvad muu hulgas dividendid, intressid ja üüritulu: 423 eurot kuus ehk 15 protsenti, teistes gruppides 4–8 protsenti.

Jõukuse jaotus leibkonniti

Vara on jaotunud palju ebavõrdsemalt kui sissetulek. Eesti Panga 2024. aasta leibkondade varade ja kohustuste uuringu (HFCS) järgi oli leibkonna netovara (varad miinus laenud) mediaan 103 300 eurot, 2021. aastal 66 200 eurot; hinnatõusu arvestades kasvas see 16 protsenti. Kõige jõukamale kümnendikule leibkondadest kuulus 51,6 protsenti ja kõige jõukamale viiele protsendile 39,8 protsenti kogu netovarast, vähem jõukale poolele umbes 9 protsenti. Jõukaima kümnendiku alampiir oli mediaanist 3,9 korda suurem ehk umbes 400 000 eurot. Netovara Gini kordaja oli 0,655, sissetulekute oma umbes poole väiksem. Enamiku leibkondade suurim vara on kodu; kõige ebavõrdsemalt on jaotunud ettevõtlusvara (Gini 0,906).

Küsitlustes jäävad kõige jõukamad alaesindatuks. Euroopa Keskpanga jaotuslike varakontode (DWA) eksperimentaalne statistika, mis ühendab küsitluse rahvamajanduse arvepidamisega, annab Eesti kohta 2026. aasta esimese kvartali seisuga kõige jõukama kümnendiku osaks 55,3 protsenti ja vähem jõuka poole osaks 8,0 protsenti netovarast. Euroalal tervikuna oli jõukaima kümnendiku osa 2025. aasta lõpus 57,2 protsenti, seega on Eesti varaline ebavõrdsus euroala keskmise lähedal. Eesti eripära on ettevõtlusvara suur osa: 2021. aastal moodustas see Eesti leibkondade reaalvarast 29 protsenti, euroalal keskmiselt 13 protsenti.

Kellele kuuluvad Eesti ettevõtted

Kellele kuuluvad Eesti ettevõtted? entity.ee arvutas 214 489 äriühingu 2024. aasta aruande omakapitali põhjal, kelle käes see lõpuks on. Omakapitali oli kokku 99,5 miljardit eurot, kuid osa sellest on topelt, sest emaettevõtte omakapital sisaldab ka tütarettevõtete väärtust. Selle mahaarvamise järel jääb alles 84 miljardit eurot. Omakapital jagati omanike vahel osaluse suuruse järgi ja Eesti ettevõtete (valdusühingute, emaettevõtete) kaudu omatud osalusi jälgiti lõppomanikuni. 53 protsenti ehk 44,3 miljardit eurot kuulub Eesti elanikest eraisikutele, 30 protsenti (25,0 miljardit) välismaistele ettevõtetele ja 7 protsenti (6,0 miljardit) riigile ning omavalitsustele. Ligi 4 protsenti kuulub välismaal elavatele Eesti isikukoodiga inimestele, sealhulgas e-residentidele, ja 2 protsenti välismaa eraisikutele. Ülejäänu omanik on teadmata (eelkõige börsiettevõtete väikeaktsionärid) või kuulub see mittetulundusühingutele, sihtasutustele ja ühistutele.

Välismaistele ettevõtetele kuuluvatest on suurima omakapitaliga Volkswagen International Estonia AS, Swedbank AS ja AS SEB Pank, mille aktsiad kuuluvad täielikult välismaistele emaettevõtetele. Riigi omandis on suurima omakapitaliga Eesti Energia AS ja Elering AS, aktsiaselts Tallinna Sadam kuulub riigile 67 protsendi ulatuses.

Ettevõtlusvara jaotus omanike vahel

Eesti elanikest eraisikuid, kellel on osalus vähemalt ühes ettevõttes, kelle 2024. aasta aruanne on esitatud, on 170 894 ehk umbes iga kuues vähemalt 20-aastane elanik. Enamiku osalus on väike: mediaan on 10 300 eurot, jõukaima kümnendiku alampiir 247 000 eurot, jõukaima protsendi oma 3,2 miljonit ja jõukaima 0,1 protsendi oma 28,5 miljonit eurot. Kõige jõukamale kümnendikule (17 089 inimest) kuulub 90 protsenti eraisikute ettevõtlusvarast, jõukaimale protsendile (1709 inimest) 63 protsenti ja jõukaimale 0,1 protsendile (171 inimest) 35 protsenti. Alumisele poolele omanikest jääb alla 1 protsendi. Vähemalt miljoni euro väärtuses ettevõtlusvara on 5422 inimesel, vähemalt 10 miljonit 538-l ja vähemalt 100 miljonit 36 inimesel. 10 509 omaniku ettevõtete omakapital on kokku negatiivne.

Märkimisväärne osa ettevõtlusvarast on eraisikute käes kaudselt. Ligi 30 protsenti eraisikute ettevõtlusvarast on teise Eesti ettevõtte, enamasti isikliku valdusühingu kaudu, jõukaima protsendi puhul ligi 40 protsenti. See on Eestis levinud, sest jaotamata kasumit tulumaksuga ei maksustata ja vähemalt 10-protsendise osaluse korral saab tütarettevõttelt saadud dividendi edasi jaotada ilma uue tulumaksuta. Enamik omanikke omab siiski ühte ettevõtet: Eesti isikukoodiga omanikest on 149 389-l otsene osalus ühes ettevõttes ja umbes 11 700-l kolmes või enamas.

Ettevõtlusvara on seega palju koondunum kui leibkondade vara tervikuna: leibkondade netovarast on jõukaima kümnendiku käes umbes pool, ettevõtete omanike seas 90 protsenti. Enamiku inimeste peamine vara on kodu, mis on jaotunud ühtlasemalt, ettevõtted kuuluvad aga väiksemale osale elanikest ja nende väärtus on koondunud vähestesse ettevõtetesse. Need arvud ei ole siiski otseselt võrreldavad: Eesti Panga uuring mõõdab leibkondade kogu netovara, entity.ee arvutus ainult üksikisikute osalusi äriühingutes nende bilansilise väärtuse järgi.

Metoodika ja piirangud

Omakapital on raamatupidamislik (bilansiline) väärtus, mitte turuväärtus. Kiiresti kasvanud tehnoloogia- ja börsiettevõtete turuväärtus võib olla mitu korda suurem, kinnisvara võib olla bilansis soetusmaksumuses. Arvesse on võetud äriühingud, kelle 2024. aasta aruanne on äriregistris, ja omanikud äriregistri avaandmete järgi 2026. aasta oktoobri lõpu seisuga. Topeltloendust on vähendatud eeldusega, et emaettevõtte investeering tütarettevõttesse võrdub tütre omakapitaliga; see võib emaettevõtte enda vara mõnevõrra alahinnata. Ühisomandis osa (näiteks abikaasade oma) on jagatud omanike vahel võrdselt. Välismaiste ettevõtete kaudu omatud osalusi ei saa lõppomanikuni jälgida, seega on ka Eesti inimeste välisfirmade kaudu omatud osalused välismaiste ettevõtete all. Eesti elanikuks on loetud Eesti isikukoodiga inimesed, kelle elukohariik on registris Eesti või märkimata. Leibkondade uuringud ja Statistikaameti sissetulekuandmed põhinevad valimil ja neil on statistiline viga.