Tallinna uusarendustes ületab ruutmeetri hind 5000 eurot: kellele kodusid ehitatakse

ERR-i saate "AK.Nädal" andmetel küsitakse Tallinna uusarendustes ruutmeetri eest üle 5000 euro. Soodsam 85-ruutmeetrine kolmetoaline on Uus-Volta kvartalis müügil 460 000 euroga, ühe korruse võrra kõrgemal juba ligi poole miljoni eest. Parkimiskoht lisab 25 000 ja panipaik 8000 eurot. Kalamaja esimeses kõrghoones müüdi suvel Eesti kõige kallim korter: kogu korrus 340 ruutmeetri ja sama suure terrassiga läks kaubaks ligi nelja miljoni euro eest. Kinnisvaraanalüütiku Tõnu Toomparki sõnul on üle miljoni euro eluasemetehingud erandlikud, aga tulevad ette igas kuus. Umbes 70 protsenti arenduses olevatest korteritest on kahe- ja kolmetoalised.

Endoveri arendusdirektori Uku Tindi sõnul on neil tänavu Tallinna arendajatest suurim müügikäive, kuigi ostjat ootavate korterite varu on ka kasvanud. Endoveri klient on koduvahetaja, kellel on juba kodu olemas ja kes kolib uuemasse, paremasse piirkonda. Keskmise palga saaja, kellel pole varasemat kodu müüa, peab Tindi sõnul perekorterit otsima pigem Mustamäelt või Lasnamäelt või Tallinna piiri tagant põllult, kus tärkavad soodsamad korterid. Reterra tegevjuhi ja omaniku Reigo Randmetsa rusikareegli järgi saab Rae põllu peal ühe toa rohkem kui Hipodroomil. Hipodroomile on kavandatud umbes 1000 korterit, lasteaed ja ärikvartal.

Ostjate ootused on muutunud. Randmetsa sõnul ostetakse korter tänapäeval pigem endale koduks, mitte välja üürimiseks, ja valikut mõjutab üha enam maja ümbrus: autod suunatakse maa alla või majadest eemale. Tint lisab, et klient on muutunud väga teadlikuks ning otsib kvaliteeti, näiteks head sisekliimat, niiskuse ja õhuvahetuse mõttes, aga ka rohelist keskkonda ja spordisaali lähedust. Linn tahab uutesse kvartalitesse lastega peresid ja nõuab erineva suurusega kortereid, ehituskulu vähendamiseks lubatakse rajada vähem kalleid parkimiskohti. Tallinna linnaplaneerimise ameti teenistuse juhi Kristi Grišakovi sõnul müüakse suuri kortereid sageli luksustootena, mille hind on kõrgem. Kokkuvõttes määrab kodu hinna arendaja.

Toompark ütleb, et pilt ei ole nii sünge, kui kinnisvarakuulutusi sirvides tundub. Palgad on viimasel ajal kasvanud kiiremini kui korterite hinnad. Tema arvutuste järgi on Mustamäe või Haabersti kahetoalise korteri hind keskmistes palkades umbes sama kui kümme aastat tagasi: tunnetus liiga kalli hinna kohta on turul olemas, aga numbrid seda ei kinnita.

Samal ajal otsivad Tallinna südalinna pangahooned uut otstarvet. SEB viib oma peahoone sadama lähistele, LHV uus kontor kerkib vana kõrvale ja Swedbank kolis Liivalaia tänavalt Arterisse. Arendajad uurivad, kas seal, kus seni anti kodulaenu, võiksid tulevikus olla kodud. Grišakovi sõnul ei ole SEB-i hoone osas veel aktiivset menetlust ning see on nii eriline hoone, et selle elufunktsiooni kohandamine oleks huvitav. Swedbanki maja on müra tõttu üks keerulisemaid. Pluss on see, et koolid ja ühistransport on lähedal, aga kuna tegu on olnud töökohtade piirkonnaga, on elukondliku miljöö ja rohelusega väljakutse.

Ebamugav küsimus on, kas kõigile neile kodudele jätkub tulevikus ka elanikke. Grišakov märgib, et Tallinna ja Eesti rahvaarv enam olulisel määral ei kasva ning uued põlvkonnad ei sünnita enam endises tempos lapsi, mistõttu tasub küsida, kellele ja kui palju kodusid ehitatakse.

Äriregistri andmetel on Endover OÜ käive 2025. aastal 14,3 miljonit eurot ja kasum 9,8 miljonit (2024: 2,8 miljonit), töötajaid 25. Reterra Estate OÜ käive oli 21,6 miljonit ja kasum 2,6 miljonit (2024: 9,5 miljonit), töötajaid 16. Merko grupi arendusharu OÜ Merko Kodud, mis asutati 2023. aastal, teenis 33,1 miljoni euro suuruse käibe juures 4,3 miljonit eurot kasumit. Hepsor AS-i enda käive oli 2025. aastal 91 000 eurot (2024: 38,4 miljonit) ja kahjum 979 000 eurot, Arco Vara AS-il oli käivet 1,4 miljonit ja kasumit 2,0 miljonit eurot. Hepsori ja Arco Vara numbrid on emafirmade omad ja suur osa arendustegevusest asub projektiettevõtetes, seega ei ole need arendajate vahel otseselt võrreldavad.