Eesti suurimad maksumaksjad 2026: tuhat ettevõtet ja asutust tasub 58% maksudest

Kes Eestis makse tasub? Maksu- ja Tolliamet avaldab iga kvartali järel, kui palju riiklikke makse iga ettevõte ja asutus tasus. entity.ee liitis kokku neli viimast kvartalit (2025. aasta IV kvartalist 2026. aasta III kvartalini, andmete seis 10. oktoober 2026) ja arvutas, kui väikese hulga maksjate käes maksude tasumine on. Nelja kvartaliga tasus 201 326 ettevõtet, asutust ja ühingut kokku 17,1 miljardit eurot. Summas on kõik maksuametile tasutud riiklikud maksud, millest on maha arvatud tagastused: käibemaks, aktsiisid, sotsiaalmaks, palkadelt kinni peetud tulumaks, ettevõtte tulumaks ja teised.

Kümme suurimat maksjat tasus 1,55 miljardit eurot ehk 9,1 protsenti kogusummast, sada suurimat 30,4 protsenti ja tuhat suurimat 58,0 protsenti. Poole kõigist maksudest andis 543 maksjat, see on 0,27 protsenti maksjatest. 90 protsenti summast tuli 15 077 maksjalt ehk 7,5 protsendilt. Teises otsas on pilt vastupidine. Mediaanmaksja, kellest pooled tasusid rohkem ja pooled vähem, tasus aastaga 2530 eurot. Väiksem pool maksjatest, 100 663 ettevõtet ja asutust, tasus kokku 53 miljonit eurot ehk 0,3 protsenti. See on vähem, kui tasus üksi Elisa Eesti (56,9 miljonit eurot).

Üle miljoni euro aastas tasus 2182 maksjat ja nende arvele tuli 68 protsenti summast. Üle 100 miljoni euro tasus 13 maksjat, kes andsid 10,9 protsenti. Sama pilt avaneb töötajate arvu järgi. Üksusi, kus töötab vähemalt 50 inimest, on 2020 ehk 0,8 protsenti kõigist, kuid nemad tasusid poole maksudest. 148 113 üksust, kus ei ole ühtegi registreeritud töötajat (62 protsenti kõigist), tasusid 8,5 protsenti.

Kes on suurimad maksjad

Suurim maksja ei ole suur tööandja. Esikohal on kütuseterminal Olerex Terminal, mis tasus nelja kvartaliga 271,7 miljonit eurot ja kus töötab 29 inimest. Järgnevad Sotsiaalkindlustusamet (263,9 miljonit), Töötukassa (142,2), hulgikaubandusettevõte Sanitex (135,8), Neste Eesti (132,6) ja Philip Morris Eesti (132,5 miljonit, 19 töötajat). Üle saja miljoni euro tasusid veel Siseministeerium, Olerex, Eesti Energia, Kaitseministeerium, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Alexela ja Telia Eesti.

Tabeli tipus on kolme liiki maksjaid. Esimesed on kütuse, tubaka ja alkoholi müüjad. Avaandmed ei näita, millistest maksudest summa koosneb, kuid nende puhul annab suure osa aktsiis ja käibemaks, mille maksab lõpuks tarbija. Seepärast võib mõnekümne töötajaga ladu tasuda rohkem kui tuhandete töötajatega kaubanduskett. Teised on riigi ja omavalitsuste asutused, kes maksavad makse palkadelt, pensionidelt ja hüvitistelt. Kolmandad on suured tööandjad ja teenuseettevõtted, näiteks Eesti Energia (113,9 miljonit), Telia Eesti (101,7), Maxima Eesti (98,3) ja Swedbank (93,9 miljonit).

Liigi järgi tasusid äriühingud 14,0 miljardit eurot ehk 82,2 protsenti. Nende hulgas on ka riigi ja omavalitsuste äriühingud, näiteks Eesti Energia ja Tallinna linna haiglad. Valitsus- ja riigiasutused, mille hulka maksuamet loeb ka linnade ja valdade asutused, tasusid 2,13 miljardit eurot (12,5 protsenti), sihtasutused, sealhulgas suured haiglad, 0,39 miljardit (2,3), mitteresidendid 0,33 miljardit (2,0) ja mittetulundusühingud 0,15 miljardit (0,9). Saja suurima maksja seas on 78 äriühingut, 18 riigi- ja omavalitsusasutust, kolm sihtasutust ja üks mitteresident. Mitteresidentidest suurim on Temu Euroopa müüki korraldav Whaleco Technology Limited, mis tasus Eestis 24,5 miljonit eurot ja on sellega üldjärjestuses 73. kohal.

Tööjõumaksud on andmetes eraldi veerus ja neid ei saa riiklike maksudega liita. Nelja kvartaliga tasus 106 993 tööandjat tööjõumakse 8,89 miljardit eurot: kümme suurimat 12,7, sada suurimat 31,5 ja tuhat suurimat 59,7 protsenti. Esikümnes on kaheksa avaliku sektori asutust ja haiglat: Sotsiaalkindlustusamet (280,8 miljonit eurot), Töötukassa, Siseministeerium, Kaitseministeerium, Tartu Ülikooli Kliinikum, Tartu Ülikool, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ning Justiits- ja Digiministeerium. Ministeeriumi real on ka tema haldusala asutuste töötajate maksud; näiteks Politsei- ja Piirivalveametil endal andmetes tööjõumakse ei ole. Äriühingutest on esikümnes Pensionikeskus (56,4 miljonit eurot, seitse töötajat), kelle summa ei tulene oma töötajate palkadest, ja Wise Payments Limitedi Eesti filiaal (52,8 miljonit, 2531 töötajat). Eraettevõtetest järgnevad Swedbank (44,1), Ericsson Eesti (32,7), Telia Eesti (32,6) ja SEB Pank (32,1 miljonit).

Tegevusalad ja maakonnad

Tegevusalade järgi tuleb veerand maksudest kaubandusest: hulgi- ja jaekaubanduse ettevõtted tasusid 4,29 miljardit eurot ehk 25,1 protsenti. Järgnevad töötlev tööstus (1,89 miljardit, 11,1 protsenti), avalik haldus ja riigikaitse (1,56 miljardit, 9,1), veondus ja laondus (1,34 miljardit, 7,9), info ja side (1,16 miljardit, 6,8) ning ehitus (1,04 miljardit, 6,1). Tegevusalade sees on koondumine väga erinev. Elektrienergia ja gaasi alal tasub viis suurimat 62 protsenti tegevusala maksudest, finants- ja kindlustustegevuses 45 ning veonduses ja laonduses 38 protsenti, sest sinna kuuluvad kütuseterminalid. Ehituses on viie suurima osa 8, kinnisvaras 7 ning kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses 5 protsenti.

Maakondade järgi tasusid Harjumaale registreeritud maksjad 12,47 miljardit eurot ehk 73,0 protsenti, kuigi seal on 58,5 protsenti andmestiku töötajatest. Tallinn üksi annab 56,5 protsenti maksudest. Tartumaa osa on 9,7 protsenti (töötajatest 12,1), Pärnumaal 2,7 ja Ida-Virumaal 2,6 protsenti (töötajatest 5,4). Tuhandest suurimast maksjast on 728 registreeritud Harjumaale ja 87 Tartumaale. Maakond on siin maksja registreeritud asukoht. Üle Eesti tegutsev kaubanduskett, pank või ministeerium tasub maksud peakontori aadressilt, seega ei näita see jaotus, kus töö tegelikult tehakse.

Mida see näitab ja mida mitte

Koondumine on püsiv. 2025. aasta kolmes esimeses kvartalis andsid sada suurimat maksjat 30,7 ja tuhat suurimat 58,4 protsenti maksudest, 2026. aasta samal ajal 30,8 ja 58,5 protsenti. Maksud on umbes sama koondunud kui käive: tuhat suurima käibega üksust annab 59,3 protsenti maksuametile deklareeritud käibest. Töökohad jaotuvad ühtlasemalt, tuhat suurimat tööandjat annab 41,0 protsenti töötajatest. Tuhande suurima maksja juures töötab 33,9 protsenti andmestiku töötajatest. Maksulaekumise jaoks tähendab see, et paari tuhande suurema maksja käekäik kaalub rohkem kui kõigi ülejäänute oma kokku: 2182 maksjat, kes tasusid üle miljoni euro, andsid üle kahe kolmandiku summast.

Piirangud. Andmed näitavad, kes maksu riigile üle kannab, mitte seda, kes selle lõpuks kinni maksab: aktsiisi ja käibemaksu kannab tarbija, palgalt kinni peetud tulumaksu töötaja. Summad on kassapõhised ehk kvartalis tegelikult tasutud. Kui maksjale tagastati rohkem, kui ta tasus (näiteks eksportijale käibemaksu), on andmetes null, seetõttu ei võrdu kogusumma riigi maksutuluga. Füüsiliste isikute makse ja FIE-de ettevõtlustulu makse ei avaldata. Arvestus on juriidilise isiku, mitte kontserni tasemel. Tegevusala ja maakond on maksuameti andmete järgi, töötajate arv on 2026. aasta III kvartali viimase päeva seis. Kvartalite koondandmed leiab Eesti majanduse statistika lehelt.