Eesti ettevõtete kasumlikkus langeb: samade ettevõtete marginaal on kuue aastaga kahanenud poole võrra

Eesti ettevõtete kasumlikkus on viimase kuue aasta jooksul langenud ja kahjumis ettevõtete osakaal tõusnud. Seda näitab entity.ee analüüs, mille aluseks on äriregistri avaandmetes olevad majandusaasta aruanded aastatest 2019–2025. Arvutasime iga ettevõtte puhasmarginaali, see tähendab aruandeaasta kasumit jagatuna müügituluga, ja seejärel ettevõtete mediaanid. Mediaan näitab tavalist ettevõtet, mitte suurimaid, kes üldnumbreid muidu domineeriksid.

Kõigi aruande esitanud ettevõtete mediaanmarginaal oli 2019. aastal 6,9 protsenti, 2021. aasta tipus 8,3 ja 2025. aastal 5,6 protsenti. Kahjumis ettevõtete osakaal on kasvanud 26 protsendilt 31-ni. Kõigi ettevõtete kasumi ja müügitulu summa põhjal arvutatud marginaal oli 7,1 protsenti 2019. aastal, 11,5 protsenti 2021. aastal (tänu suurte ettevõtete heale aastale) ja 6,1 protsenti 2025. aastal. Analüüsi jõudis 2025. aastal ligi 150 000 ettevõtet, 2019. aastal ligi 127 000.

Kõigi ettevõtete mediaan alahindab siiski langust, sest iga aasta koosseis muutub: uusi ettevõtteid lisandub ja mõned lõpetavad. Kui vaadata ainult 76 465 ettevõtet, mis esitasid aruande kõigil seitsmel aastal, on pilt teine. Nende ettevõtete mediaanmarginaal langes 7,1 protsendilt 3,5 protsendile ehk poole võrra ning kahjumis ettevõtete osakaal tõusis 23 protsendilt 33-ni. Valim koosneb ettevõtetest, mis tegutsesid kogu perioodi, seega on tegu vanemate ettevõtetega kui turg tervikuna. Selle põhjal ei saa öelda, kui suur osa langusest tuleneb majanduskeskkonnast ja kui suur osa sellest, et ettevõtted vananevad.

Langus on koondunud kõige väiksematele ettevõtetele. Mikroettevõtete, mille müügitulu on alla 100 000 euro, mediaanmarginaal langes 8,8 protsendilt 6,4-le ja kahjumis osakaal tõusis 29 protsendilt 33-le. Väikeettevõtetel (müügitulu 0,1–1 miljonit eurot) langes see 5,6 protsendilt 5,1-le, keskmistel (1–10 miljonit) 3,9-lt 3,6-le ja suurtel (üle 10 miljoni euro) jäi samaks, 3,0 protsendile. 2022. aastal oli kasumlikkus kõigis suurusklassides peale mikro kõrgem kui 2019. aastal. Mikroettevõtete arv analüüsis kasvas 92 000-lt 110 000-ni ja nad moodustavad nüüd umbes kolm neljandikku vaadeldud ettevõtetest.

Tegevusalade lõikes on 2025. aasta kasumlikuim kinnisvara (mediaan 22,6 protsenti), järgnevad kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus (14,0), info ja side (11,2), haridus (10,0) ning tervishoid (8,5). Kinnisvarasektori number on kõrge osalt seetõttu, et selles on palju väikseid üüri- ja valdusettevõtteid, mille müügitulu on väike ja kasum võib tulla ka väljaspool põhitegevust. Madalaima marginaaliga on muud teenindavad tegevused (1,3), majutus ja toitlustus (1,5), hulgi- ja jaekaubandus (1,7), veondus (2,7), töötlev tööstus (2,9) ja ehitus (3,8).

Kõige rohkem on kuue aastaga langenud info ja side sektori marginaal: 17,5 protsendilt 11,2-le. Põllumajanduse mediaan oli 2019. aastal 15,2 ja 2022. aastal 17,1, aga langes 2023. aastal 7,1 protsendile ning on sellest alates püsinud 7–8 protsendi juures. Kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses langes näitaja 18,2 protsendilt 14,0-le. Madala marginaaliga sektorid, näiteks kaubandus, majutus ja töötlev tööstus, olid juba 2019. aastal õhukese kasumiga ja on sealt veelgi madalamale liikunud. Majutus ja toitlustus langes 2020. aastal koroonakriisi ajal mediaanil 0,7 protsendini ja taastus 2021.–2022. aastal 2,4–2,9 protsendini, kuid on 2025. aastaks langenud 1,5-ni.

Kitsamate tegevusalade lõikes on suurim muutus programmeerimises, mis on ettevõtete arvult üks suuremaid tegevusalasid (9400 ettevõtet 2025. aastal): mediaanmarginaal on langenud 22,5 protsendilt 13,9-le. Juhtimisnõustamise ja peakontorite tegevuses langes näitaja 33,0 protsendilt 20,6-le ning põllumajanduses ja loomakasvatuses 20,5 protsendilt 10,6-le. Vastupidavamad on olnud arhitekti- ja inseneritegevus (17,5 protsendilt 15,5-le) ning raamatupidamine ja õigusabi (17,0-lt 14,8-le). Madala marginaaliga tegevusaladel on mööbli tootmise mediaan langenud 3,1 protsendilt 1,0-le, jaekaubanduses 2,2 protsendilt 1,1-le ning isikuteenustes, näiteks juuksurite ja iluteenuste seas, 3,1-lt 1,4-le.

Kahjumis olevate ettevõtete osakaal on 2025. aastal kõrgeim majutuses ja toitlustuses (37 protsenti), kaubanduses (35), töötlevas tööstuses ning kunstis ja meelelahutuses (mõlemas 33). Madalaim on see tervishoius (24 protsenti), kinnisvaras (27) ning kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses (28). Jaekaubanduses on kahjumis 38 protsenti ja programmeerimises 30 protsenti ettevõtetest. Majutuse ja toitlustuse tulemused näitavad ka seda, kuidas mediaan ja kogusumma võivad erineda: sektori kogukasum jagatuna kogu müügituluga oli 2020. aastal miinus 6,1 ja 2025. aastal miinus 3,3 protsenti, sest üksikud suured kahjumis ettevõtted kaaluvad üles paljude väikeste kasumid, samal ajal kui mediaanettevõte on püsinud kergelt plussis.

Maakondade võrdluses on mediaanmarginaal 2025. aastal kõrgeim Tartumaal (6,8 protsenti) ja Harjumaal (6,2). Madalaim on see Ida-Virumaal (2,2), Jõgevamaal (3,5) ning Põlva- (3,7) ja Valgamaal (3,8). Kõigis maakondades on näitaja 2019. aastaga võrreldes langenud: kõige vähem Hiiumaal (6,2-lt 5,8-le) ja Tartumaal (7,6-lt 6,8-le), kõige rohkem Põlvamaal (6,9-lt 3,7-le) ja Valgamaal (6,9-lt 3,8-le). Harjumaal langes mediaan 7,8 protsendilt 6,2-le. Maakond on siin aruandes märgitud aadressi järgi, mis suurematel ettevõtetel ei pruugi olla tegevuskoht.

Numbrite tõlgendamisel tasub arvestada mõne piiranguga. Puhasmarginaal sisaldab ka tegevusvälist tulu ja kulu, näiteks dividende, ümberhindlusi ja intresse, ning väikeettevõtetes mõjutab seda omaniku palga ja dividendide vahekord. Tegevusala on see, mille ettevõte on aruandes märkinud, ja kui see puudub, kasutasime ettevõtte viimast teadaolevat tegevusala. Analüüsis on ainult konsolideerimata aruanded osaühingutelt, aktsiaseltsidelt, usaldusühingutelt ja täisühingutelt, mille müügitulu on positiivne; kontsernide konsolideeritud aruanded on välja jäetud. Umbes 7–8 protsendil aruannetest puudus struktureeritud kujul müügitulu või kasum ja need jäid analüüsist välja. 2025. aasta aruanded ei ole veel kõik esitatud (neid on umbes 92 protsenti 2024. aasta mahust), seega võib number hilinejate lisandumisel muutuda. Ettevõtete koosseis aastate lõikes ei ole sama ja tulemused kirjeldavad seoseid, mitte põhjuseid.