Kus on Eesti turg vähestel käes: joogitööstuses, mobiilsides ja turvateenustes annab viis suurimat 86–89% käibest

Mis tegevusalad on Eestis paari-kolme suure ettevõtte käes ja kus on turg killustunud sadade väikeste vahel? entity.ee arvutas äriregistrisse esitatud majandusaasta aruannete põhjal iga tegevusala kohta, kui suure osa jaotise müügitulust annab viis suurimat ettevõtet (CR5) ja mitu ettevõtet on vaja, et katta pool käibest. Analüüsisime tegevusalasid kahekohalise EMTAK-koodi (jaotise) tasemel, 2025. aasta aruandeid ja ettevõtteid juriidilise isiku tasemel. Kuna Eesti turg on väike, on koondumine paljudes tegevusalades loomulik. Alloleva arvutuse eesmärk ei ole hinnata konkurentsi, vaid näidata, kus see on kõige suurem.

Kõige koondunum on joogitootmine: viis suurimat ettevõtet annavad 89 protsenti jaotise käibest, neist aktsiaselts A. Le Coq 38 ja Saku Õlletehase aktsiaselts 29 protsenti, kolmandal kohal on Anora Estonia 13 protsendiga. Telekommunikatsioonis on viie suurema osa 87 protsenti: Telia Eesti annab 44, Elisa Eesti 27 ja Tele2 Eesti 11 protsenti. Turva- ja juurdlustegevuses on see 86 protsenti (G4S Eesti 42, Forus Security 25, Viking Security 14). Euroopa Komisjoni ühinemisjuhendi järgi loetakse turg kõrgelt koondunuks, kui Herfindahl-Hirschmani indeks (HHI, osade ruutude summa) on üle 2000; telekommunikatsioonis on see 2846, turvateenustes 2610 ja joogitootmises 2452. Kolmes nimetatud jaotises on poole käibe katmiseks vaja vaid kaht ettevõtet.

Järgmiseks tulevad elektroonika ja optikaseadmete tootmine (78 protsenti; Ericsson Eesti 29, Foxway 18 ja GPV Estonia 13 protsenti), posti- ja kulleritegevus (76 protsenti) ning kemikaalide tootmine (68). Posti- ja kulleritegevuses on kolm suurimat peaaegu võrdsed: DPD Eesti 23, SmartPosti 22 ja DHL Express Estonia 21 protsenti jaotise käibest. Elektrienergia ja gaasi jaotises annab viis suurimat 58 protsenti käibest, kuid seal on suurimad ettevõtted (Eesti Energia, Elektrilevi, Elering) sama suured: igaüks ligikaudu 14–15 protsenti, mistõttu on HHI madal, 832.

Programmeerimise ja IT-nõustamise jaotis paistab esmapilgul samuti väga koondunud: viis suurimat annavad 61 protsenti, 2019. aastal oli see 26. Põhjus on Bolt. Bolt Technology OÜ ja Bolt Operations OÜ on mõlemad registreeritud tegevusalale 62.90 (muu infotehnoloogia ja -teenuste tegevus), seega loetakse nende müügitulu, kokku 3,7 miljardit eurot, IT-sektori alla. See on 58 protsenti kogu jaotise 6,5 miljardi euro suurusest käibest (2019. aastal 13 protsenti). Kui Bolti üksused välja jätta, annavad viis suurimat IT-ettevõtet vaid 11 protsenti käibest (2019: 17), sest jaotises tegutseb enam kui 9400 ettevõtet.

Kõige killustunum on ehitus ja paigaldus (viie suurima osa 4 protsenti), juhtimisnõustamine ja peakontorid (6), arhitekti- ja inseneritegevus (6), isikuteenused (8) ning kinnisvara (10). Ka hoonete ehituses on viie suurima osa vaid 11 protsenti, toitlustuses 14 ja hulgikaubanduses 13. Jaekaubandus (jaotis 47) paistab silma kõrgema näitajaga, 29 protsenti: Selver, Maxima Eesti, Olerex ja Rimi Eesti on kõik umbes poole miljardi euro suuruse käibega, kuid jaotises on üle 9900 ettevõtte. Kaubandusketid tegutsevad sageli mitme juriidilise isiku kaudu ja tarbijaühistud eraldi ühistutena, seega ei näita see arvutus ketipõhist koondumist täielikult.

Kuue aastaga on koondumine suurenenud telekommunikatsioonis (viie suurima osa 84 protsendilt 87-le) ja turvateenustes (80-lt 86-le), vähenenud aga elektroonikatööstuses (86-lt 78-le) ja kemikaalide tootmises (75-lt 68-le). Joogitootmises on see jäänud peaaegu samaks (91-lt 89-le) ja posti- ja kulleritegevuses samaks (76 protsenti). Telekommunikatsiooni, turvateenuste, elektroonika ja kemikaalide puhul on suund sama ka siis, kui arvestada kontsernide konsolideeritud aruandeid või tulundusühistuid. Posti- ja kulleritegevuses sõltub tulemus sellest: konsolideeritud aruannetega oleks näitaja 90-lt 85-le langenud.

Koondumine ei tähenda iseenesest, et konkurents puudub. Tegevusala on EMTAK-i jaotise piires, aga tegelik turg võib olla kitsam (nt õlu ja mineraalvesi ei ole sama turg) või laiem (rahvusvaheline konkurents, import, interneti-teenused). Ka suur osa käibest ühe ettevõtte käes võib tuleneda tootmise mastaabist, mitte turuvõimust. Analüüsis ei võrrelda hindu ega turuosa tarbijate seisukohast.

Piirangud: analüüs on juriidiliste isikute tasemel, mitte kontsernide tasemel, ja sisaldab ainult konsolideerimata aruandeid osaühingutelt, aktsiaseltsidelt, usaldusühingutelt ja täisühingutelt, kelle müügitulu on positiivne. Avalik sektor ja mittetulundusühingud ei ole analüüsis. Müügitulu sisaldab ka kontsernisiseseid tehinguid. 2025. aasta aruanded ei ole veel kõik esitatud (umbes 92 protsenti 2024. aasta mahust), seega võivad numbrid muutuda, kui suuremad ettevõtted oma aruande esitavad. Tegevusala on see, mille ettevõte aruandes märkis, ja mõne ettevõtte tegevus ei vasta sellele täpselt.