Elering tahab uute elektrijaamade rajamiseks luua pikaajalise toetusmeetme

Elering, kliimaministeerium ja konkurentsiamet ootavad turuosalistelt, investoritelt ja tarbijatelt 12. novembriks ettepanekuid uue elektrivõimsuse toetusmeetme kohta. ERR-i teatel on eesmärk tagada varustuskindlus ka pärast 2033. aastat, sest järgmisel kümnendil läheb süsteemist välja rohkem juhitavat tootmisvõimsust, kui turg ise juurde ehitab. Samal ajal kasvab tarbimine ja lisanduvad riskid nagu ühenduste katkemine naabritega või pikk vaikne ja pilvine periood, mil tuulest ja päikesest märkimisväärset toodangut ei tule.

Praegu on Eesti varustuskindlus tagatud. Riigis on kokku lepitud, et ühiskonnale on vastuvõetav kuni kaheksa tundi aastas, mil kogu tarbimist ei pruugita suuta katta. Eleringi eelmise aasta varustuskindluse aruande järgi võib see standard tulevikus täitmata jääda, ja EL-i elektrituru määrus annab sel juhul riigile võimaluse sekkuda ning luua tehnoloogianeutraalne võimsusmehhanism.

Eleringi juhatuse liikme Erkki Sappi sõnul ei anna üksnes elektri müügist saadav tulu investorile piisavat kindlust rajada jaam või salvesti, mida läheb vaja vaid vähestel tundidel aastas. Nii tekib risk, et võimsust pole just siis, kui seda kõige rohkem vaja on.

Plaan on selline: kõigepealt arvutatakse välja, kui palju kindlat võimsust süsteem vajab, seejärel korraldatakse vähempakkumine, kus võidab see, kes on nõus hoidma võimsust kättesaadavana kõige madalama hinnaga. Võitjad saavad lisaks turutulule ka võimsustasu ja kohustuvad vajalikul hetkel olemas olema. Kui nende turutulu ületab kokkulepitud piiri, võib tasu väheneda; kohustuse täitmata jätmise eest järgneb trahv. Konkursil võivad osaleda elektrijaamad, energiasalvestid ja tarbimise juhtimise lahendused.

Eestil on riigiabi luba strateegilise reservi kasutamiseks kuni 2035. aastani, kuid Eleringi hinnangul sellest ei piisa: reservi kuuluv jaam ei tohi elektriturul kaubelda. Eleringi tellitud analüüs peab turuülest mehhanismi ainsaks lahenduseks, mis annab uute võimsuste rajamiseks pikaajalise investeerimissignaali ja hoiab ära töökorras jaamade enneaegse sulgemise.

Esimesed vähempakkumised võiksid toimuda 2028. aastast, kuid enne tuleb pidada konsultatsioone, muuta seadusi ja saada Euroopa Komisjonilt riigiabi luba. Vähempakkumisi ei korraldata igal aastal, vaid ainult siis, kui turul pole piisavalt juhitavaid ressursse. Kulud katavad lõpuks tarbijad riiklikult kinnitatud jaotusmetoodika alusel, kuid Elering kinnitab, et uut tasurida arvetele ei lisandu: kulud kaetakse olemasolevast varustuskindluse tasust ning makseid hakatakse tegema alles siis, kui hangitud võimsus on valmis, kõige varem 2033. aastal.

Äriregistri andmetel oli Eleringi käive 2025. aastal 300,5 miljonit eurot, aruandeaasta kasum 21,7 miljonit eurot ja töötajaid 326.