Tallink hoiatab: ilma riigi toetuseta võivad laevad Eesti lipu alt lahkuda
Valitsus loobus reisilaevanduse toetusmeetmest. Tallink ja meremehed hoiatavad, et see võib viia laevu ja töökohti naaberriikidesse. Minister pakub aasta pärast välja rohelistele kütustele suunatud toetuse.
Kõik aastad tabelina
| Aasta | Käive | Kasum | Töötajad |
|---|---|---|---|
| 2025 | 406 260 000 € | — | 421 |
| 2024 | 433 533 000 € | — | 437 |
| 2023 | 429 692 000 € | 49 118 000 € | 474 |
| 2022 | 379 788 000 € | — | 440 |
| 2021 | 243 846 000 € | −5 014 000 € | 448 |
| 2020 | 238 619 000 € | 97 628 000 € | 394 |
| 2019 | 450 274 000 € | — | 548 |
Tallink ja meremeeste ametiühing hoiatavad ERR-i teatel, et valitsuse otsus reisilaevanduse toetusmeedet mitte jätkata võib viia mõne laeva koos töötajatega Eesti lipu alt ära. Taristuminister Kuldar Leis ütleb vastu, et aasta pärast võiks merendust toetada uue meetmega, mille fookus on rohelistel kütustel.
Reformierakond ja Eesti 200 lubasid poolteist aastat tagasi koalitsioonilepingus reisilaevanduse toetuse taastada, et hoida Eesti konkurentsivõimet naabritega ja kaitsta tuhandeid töökohti laevadel. Kliimaministeeriumi pressiteates hoiatas Leis, et ilma sarnase meetmeta võivad laevad ja töökohad varem või hiljem liikuda naaberriikidesse, mis tähendaks riigile umbes 54 miljoni euro võrra väiksemat maksutulu aastas.
Riigikogu otsustas eelmisel aastal toetust siiski mitte taastada, suuresti seetõttu, et reformierakondlane Mart Võrklaev oli lubanud toetada kaughasartmängumaksu langetamist ainult juhul, kui valitsus reisilaevanduse toetusest loobub. Riigieelarve strateegias püsis meede siiski kuni selle nädala alguseni, mil valitsus leppis uues strateegias kokku selle mahakriipsutamises. Järgmise aasta eelarve dokumentide järgi säästetakse 2027.–2030. aastal selle arvelt umbes kümme miljonit eurot aastas.
Tallinki juht Peep Jalakas ütleb, et otsus ei ole hea ei ettevõtte jätkusuutlikkusele ega Eesti merendusele laiemalt. Tallink kaalub pidevalt, kas viia mõni laev Eesti lipu alt ära, ja toetuse puudumine muudab selle tõenäolisemaks. Kui tõenäoline see on, Jalakas öelda ei tahtnud ning rõhutas, et otsustega ei kiirustata. Meremeeste ametiühing hoiatas juba aasta tagasi, et Tallink võib viia parvlaeva Victoria koos 300 töökohaga Eesti lipu alt ära.
Jalaka sõnul on olukord merenduses muutunud keerulisemaks: merekütuse kulu on aasta algusega võrreldes kasvanud ligi kaks korda ja sel aastal kehtivad kogu reisilaevanduse suhtes süsinikumaksud, mis lisavad kulu miljonites eurodes. Ametiühingu juhi Jüri Lemberi arvutuste järgi viib üks laev Eesti lipu alt ära umbes kümme miljonit eurot maksulaekumisi, sest töötajad ise elukohta tõenäoliselt ei vaheta.
Minister Leis ütleb, et lõpuks sõltub paljugi Tallinki enda otsustest ning riik peab arvestama eelarve seisuga. Kliimaministeerium soovib merendust siiski toetada teisiti: küsida Euroopa Komisjonilt riigiabi luba, et saaks tulevikus eelarvest toetada ettevõtteid, kes kasutavad keskkonnasõbralikumaid kütuseid. Mahuks on ministeeriumil plaanis umbes 10 miljonit eurot aastas, ehk sama palju, mis varem reisilaevanduse meetmele.
Äriregistri andmetel oli Tallink Grupp AS-i enda käive 2025. aastal 406,3 miljonit eurot (2024: 433,5 miljonit) ja töötajaid 421. See on emaettevõtte, mitte kogu kontserni number.