Balti stardiettevõtted kaasasid 2025. aastal 607 miljonit eurot, Eesti sai sellest ligi poole

Baltikumi stardiettevõtted kaasasid 2025. aastal riskikapitali kokku 607 miljonit eurot, mullu oli see 505 miljonit. Tulemus pärineb Balti fondide FIRSTPICK ja Practica Capital iga-aastasest stardirahastamise aruandest, mis põhineb avalikel andmetel ning asutajate ja investorite esitatud infol. Aruande järgi tuvastati regioonis aasta jooksul 175 rahastusringi, millest 109 kohta saadi üksikasjalikud andmed, ehk 62 protsenti.

Kasvule vaatamata on kapitali maht kaugel tipust. 2021. aastal kaasati Baltikumis 1,6 ja 2022. aastal 1,8 miljardit eurot, 2023. aastal langes summa 734 miljonile ja 2024. aastal 505 miljonile. Tänavune 607 miljonit on seega umbes kolmandik tipust. Ringide arv püsis peaaegu paigal: 2025. aastal oli neid 153 (2024: 145), 2021. aasta rekordil aga 203. Raha liigub seega vähematesse ja suurematesse ringidesse.

Riikide lõikes kaasasid Leedu stardiettevõtted 238 miljonit, Läti 76 miljonit ja Eesti 293 miljonit eurot ehk Eesti sai ligi poole regiooni rahast. Kuigi Eesti on endiselt suurim, on pilt aasta jooksul muutunud: aruande slaidide põhjal arvutades kasvas Leedu kaasatud kapital 2025. aastal 116 protsenti ja Läti omal koguni 3,7 korda, Eesti oma aga langes 19 protsenti (360 miljonilt 293 miljonile).

Pikemas vaates on Eesti domineerimine siiski selge. 2019.–2025. aastal kaasasid Eesti stardiettevõtted slaidide põhjal arvutatuna kokku umbes 3,9 miljardit eurot, Leedu 1,8 ja Läti 0,5 miljardit, ehk Eesti osa on umbes 63 protsenti, Leedu 28 ja Läti 9 protsenti. Eesti tipp oli 2022. aastal ligi 1,3 miljardiga, millest suurem osa oli A-seeria ja hilisemad ringid.

Etappide kaupa on erinevused huvitavad. Eelseemnes olid Eesti (21,2 miljonit eurot) ja Leedu (19,9 miljonit) peaaegu võrdsed ning kummaski tehti 34 ringi, Lätis 13 ringi ja 5,8 miljonit. Seemnetasemel kaasas Eesti 58,2 miljonit 20 ringiga, Leedu rekordilised 56,5 miljonit koguni 28 ringiga ja Läti 16,9 miljonit seitsme ringiga. Seemneringi keskmine suurus oli Eestis 2,91, Lätis 2,41 ja Leedus 2,02 miljonit eurot. A-seeria ja hilisemate ringide poolel kaasas Eesti 213,6 miljonit 11 ringiga, Leedu 161,6 miljonit viie ringiga (sealhulgas Cast AI 98-miljonilise ringiga) ja Läti 53,3 miljonit ühe ainsa tehinguga. Aruande järgi tehti Eestis 73 protsenti Balti A-ringidest.

Eesti lugu on kolme viimase aasta jooksul kapitalimahult suurte ringide lugu. Seemnerahastus on olnud kuue aasta jooksul ühtlane, 58–72 miljonit eurot aastas, kuid ringide arv on kahanenud 2021. aasta 36-lt 20-ni, seega on keskmine ring kasvanud. Eelseemne rahastus kahekordistus 10,5 miljonilt 21,2 miljonile eurole ja ringide arv tõusis 20-lt 34-ni. A-seeria ja hilisemaid ringe oli 11 (2024: 16), kuid keskmine ring oli 19,4 miljonit (2024: 18,2). Suurimate tehingutega paistsid silma Pactum, Blackwall ja Starship.

Valdkondade kaupa oli 2025. aasta selge võitja tehisintellekt, mis kaasas 216 miljonit eurot, mullu 33 ja 2023. aastal vaid 8 miljonit. Tehisintellekti ettevõtteid rahastati 26 korral, rohkem kui ühtegi teist valdkonda. Riistvara ja robootika sai 99 miljonit (2024: 153), pilv 45 ja fintech 42 miljonit, kusjuures fintech on langenud kahe aastaga 90 miljonilt poole väiksemaks. Energia kaasas 32 miljonit pärast 2023. aasta 274 miljoni suurust tippu, kuid sai 14 rahastust, mis on tehisintellekti järel kõige rohkem. Kaitse sai 22 miljonit (2024: 9) ja tervis 17 miljonit. Eestis kaldus kapital kaitse, energia ja riistvaraga seotud tarkvara poole; näiteks nimetatakse Frankenburgi, Wayreni ja LendurAI-d.

Investorite poolel muutus regioon rahvusvahelisemaks. Vähemalt üks välisinvestor osales 43 protsendis tehingutest, 2020. aastal oli see 20 protsenti. Samal ajal kaasasid Baltikumile keskenduvad riskikapitalihaldurid 2025. aastal üheksa uut fondi kokku umbes 300 miljoni euro mahus. Leedu fondid kaasasid 65, Läti 60 ja Eesti 55 miljonit eurot, rahvusvahelised, Baltikumis tegutsevad fondid veel 120 miljonit.

Väljumisi, enamasti ülevõtmisi, oli 2025. aastal 25, mullu 14 ja 2023. aastal 11. Aastaga lisandus kõige rohkem väljumisi Leedus (11, 2024: 2), aga Eesti jäi 13 väljumisega ikka esikohale. Alates 2019. aastast on aruande järgi Baltikumis olnud kokku 92 väljumist: Eestis 49, Leedus 28 ja Lätis 15.

Esimest korda uuris aruanne ka rahastatud asutajate profiili. Pooled neist on varem ettevõtet asutanud, 78 protsenti ehitab uut ettevõtet oma varasema töövaldkonna sees ja 77 protsendil on varasem meeskonnajuhi kogemus. Umbes 76 protsendil rahastatud ettevõtetest on vähemalt kaks asutajat ja 77 protsendil vähemalt üks tehniline asutaja. Samas on tegu endiselt meesterohke valdkonnaga: asutajatest on ligi 90 protsenti mehed ja vähemalt üht naissoost kaasasutajat on ainult 23 protsendil rahastatud ettevõtetest.

Äriregistri andmetel näitavad aruandes mainitud Eesti ettevõtete numbrid, kui erinevas etapis need on. Pactum AI OÜ käive kasvas 2025. aastal 8,5 miljoni euroni ja ettevõte teenis 415 000 eurot kasumit, töötajaid oli 71. Starship Technologies OÜ käive oli 22,2 miljonit eurot ja töötajaid 193. Kaitsetehnoloogia ettevõte Frankenburg Technologies OÜ teenis 1,3 miljonit eurot käivet ja oli 3,6 miljoni euro suuruses kahjumis, kuid töötajate arv kasvas seitsmelt 29-le. Wayren OÜ käive oli 83 000 eurot, kahjum 601 000 eurot ja töötajaid 12. Need on Eesti üksuste, mitte kontsernide andmed.